2010-03-10T12:53:05Z mcv Copyright 2010, mcv SPHPBLOG korra sai siis arutatud, et kuidas meie hümni kolmanda salmi esimesed read sobivad kokku eestlaste vähese religioossusega. Seisukohti oli mitmeid, kuid tõsiseid probleeme ei paistnud kellelgi olevat.

Seoses eelmisel nädalal olnud tähtpäevaga leidsin end olukorrast, kus oli põhjust hümni laulda. Püüdes seda mõttega teha, jäid mulle jälle kolmanda salmi sõnad mõttesse.

Kui jätame hetkeks kõrvale selle, mida täpselt kutsutakse Eesti üle valvama (Jumalat või jumalat või mõnd "kõrgemat võimu" või midagi muud), siis on ilmselt üsna selge, et tegu on mingi "hea asjaga". Ja kellel võiks sellega mingit probleemi olla, et mingi "hea asi" nende kodumaad kaitseb ja õnnistab. Kuid kui me vaatame lähemalt neid tingimusi ("mis iial ette võtad sa"), mida palutakse sel "heal asjal" oma valvamises ja kaitsmises jälgida, siis muutuvad asjaolud palju vastuolulisemaks.

Teiste sõnadega kutsutakse seda "head asja" Eestit kaitsma ja valvama olenemata sellest, mida Eesti teeb. Kuid kas Eesti, või ükskõik milline teine riik, väärib kaitset mõne "hea asja" poolt olenemata sellest, mida see riik ette võtab? Kui jah, siis see eeldaks, et pole ühtki kõrgemat printsiipi kui isamaa ja selle heaolu; ning see ei tundu mulle ilmselgelt nii olevat. Aga enamgi veel, kas riik vääriks kaitset "hea asja" poolt, kui see riik võtab ette genotsiidi või ebaõiglase sõja?]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry100301-203010 2010-03-01T00:00:00Z 2010-03-01T00:00:00Z
"See on meie eestlaste õnnetus, et lolle on palju." Lausus Oskar Lutsu loodud tegelaskuju Samuel Pliuhkam, kes kaasajal on vast enim tuntud Aare Üksküla häälega Riho Unti animafilmist Kapsapea. Tõesti, kui ühel rahval on lolle palju, siis on see nende õnnetuseks küll; meie õnneks pole me aga ainsad, kelle kohta midagi sellist on arvatud.

Näiteks on levinud stereotüüp lollidest ameeriklastest. Interneti popkultuurist võib leida videoid, kus ameeriklased on segaduses miks päikselisel päeval muru kastes nende aias vikerkaart näha on või murelike küsimusi Alabama osariigi elanikelt, et kas nad peaks Georgiasse tunginud Vene vägede pärast mures olema. Kuid kõige selle hulgas leidub seal ka lahendus rumaluse probleemile: eemaldada kõigelt hoiatussildid ning lasta probleemil end ise lahendada. Rahvaarvult kolmandale riigile maailmas võib see olla isegi sobiv, kuid meile on kindlasti midagi muud tarvis.

Mida siis teha, et oma lollidest lahti saada? Vahest peaks hakkama koolis käima? Haridust on alati peetud heaks ravimiks rumaluse vastu. Nii teemegi, saadame kõik koolidesse õppima. Üks minu sõber arvas samamoodi, olles käinud 12 aastat koolis leidis ta, et peaks ülikooli minema. Olles seal käinud kolm aastat, otsustas ta veel kaheks jääda. Kui siis peale 17 aastat leidis ta end olukorrast, kus teda kutsuti lõpetajate nimel sõna võtma, ütles ta "Ma ei oskaks midagi öelda...järelikult peab veel koolis käima." Sellest hetkest on nüüd juba pea 2 aastat möödas ja kooliteed jätkub tal veel paariks.

Kuid sina oled selline inimene, kes tahab õppida ja targemaks saada ning kui sinu jaoks ei olnud 17 aastat piisav, siis mis saab neist kes ei taha või ei oska õppida ning targemaks saada? Või mis saab neist, kel pole võimalust kaht kümnendit oma elust koolis käia? Võiksime tema käest küsida.

Seda ma ei tea, mis neist saab, ja õigupoolest see mind ei huvitagi. Võiks ta vastata. Mina näen vaeva ja annan oma panuse sellesse, et eestlaste hulgas oleks lolle vähem. Võiks ta lisada. Tõsi-tõsi, see, et me kõik siin ülikoolis oleme, on tõend sellest, et meie tahame ja saame anda oma panust sellesse, et eestlaste hulgas oleks lolle vähem. Ja keegi ei saa ju meilt nõuda rohkemat?! Võiksime temaga nõustuda.

Aga kui mu sõber tõepoolest sedasi reageeriks ja kui meie tõepoolest samamoodi mõtleksime, siis võime end soodsate tingimuste ilmnemisel küll ühel hetkel leida olukorrast, kus meie õnnetuseks pole enam see, et lolle on palju, kuid meie õnnetuseks ja julgen väita kordi suuremaks õnnetuseks oleks ikka veel see, et keegi ei hooliks sellest, kuidas teistel läheb.]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry100223-133625 2010-02-23T00:00:00Z 2010-02-23T00:00:00Z samasooliste abieludest. Kajar viitas sellele oma Twitteris, mille peale ma seda lugesin. Leidsin, et seal on tehtud ebakorrektne viide John Stuart Millile. Anna arvas, et kõik oli õige.

Selgitaksin siis nüüd mida ma täpsemalt silmas pidasin. Kuulus tsitaat Milli raamatust On Liberty ütleb järgmist "That the only purpose for which power can be rightfully exercised over any member of a civilized community, against his will, is to prevent harm to others. His own good, either physical or moral, is not sufficient warrant." Ehk siis, et ainus juhus, mil kellegi vabaduse piiramine on õigustatud, on selline kus sellega hoitakse ära kahju kellelegi teisele. Inimese enda heaolu ei ole piisav põhjendus.

Seega argument stiilis "turvavöö kasutamine on kohustuslik, sest see aitab sinu elu päästa" ei ole antud printsiibiga kooskõlas, samas argument "turvavöö kasutamine on kohustuslik, sest see aitab teiste elu päärasta" oleks antud printsiibiga kooskõlas.

Eelpool viidatud artiklis on Milli kahju-printsiipi esitletud järgmiselt "John Stuart Milli esitatud kahju põhimõte: vabaduse piiramine riigi poolt on õigustatud vaid siis, kui see on vajalik kellelegi tekitatava kahju ärahoidmiseks." See pole aga sama, mis eelpool toodud tsitaadis kirjas. Miks? Sest tegutseja ise on ju ometigi keegi, kui kõne all on kellelegi tekitatav kahju, siis võib olla kõne all ka tegutsejale endale tekitatav kahju, kuid tegutseja enda heaolu ei ole piisav alus inimeste vabaduse piiramiseks Milli printsiibi järgi.]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry100217-125137 2010-02-17T00:00:00Z 2010-02-17T00:00:00Z
Esiteks: kui ettekanne koosneb ainult bibliograafia, kirjalike tsitaatide ja statistika esitamisest, siis on üsna mõttetu teha ilma toetava materjalita (käsijagam, slaidid, vms). Teiste sõnadega: ettekande vorm oli kehv.

Teiseks: hea osa bibliograafiast oli puudulik, st autor ise arvas, et need raamatud pole väga head - kui nii, siis miks neist üldse rääkida? Tsitaadid ei paistnud väga teemasse minevat. Ning numbrid, mida esitati, olid sellised, mida ma juba teadsin, saaksin teada kerge vaevaga või oskaksin edukalt ise hinnata. Teiste sõnadega: ettekande sisu oli igav.

Kolmandaks: küsimustele tulid väga veidrad vastused. Näiteks on ateism religioon...ja ei ole ka. Millal siis on ja millal mitte, ei selgunudki; kas vastavalt sellele kuidas statistikale kasulikum on? Looja ühelt poolt sunnib meid armastama ja samas kristluses ei sunnita kedagi?

Ning neljandaks ja kõige olulisemaks: religiooni rollist Eesti ühiskonnas ei räägitud sisuliselt mitte midagi.]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry100208-191741 2010-02-08T00:00:00Z 2010-02-08T00:00:00Z
Just selliseks olen pidanud Avatari üle arutamist, eriti kuna lähedas tutvusringkonnas on nii neid, kes samal, kui neid, kes teisel pool kuristikku.

Tahaksin siinkohal lihtsalt viidata paarile tõsiasjale, mis minu meelest räägivad tugevalt Avatari kui "väga hea filmi" vastu.

1) Avataril pole ühtki näitlemisega seotud auhinda ning on vaid kahel korral esitatud kõrvalosatäitja auhinnale ja needki olid seotud pigem näitlejanna rassi kui tema esitusega (ja tema väljavaated pole väga head). See tähendab siis et ei ühtki Kuldgloobuse ega Oscari nominatsiooni näitlemise kategooriates.

2) Avataril pole ühtki kirjutamisega seotud auhinda ning on vaid ühel korral esitatud originaal stsenaariumi auhinnale; tõsi see on küll võrdlemisi oluline auhind - Writers Guild of America - kuid jällegi ei ühtki Kuldgloobust ega Oscarit ning sealgi pole väljavaated väga tugevad.

3) Üldiselt kui võrrelda väga suure kassaeduga filmide nimekirja väga heade filmide nimekirjaga, siis väga palju kattuvusi ei leia. On erandeid nt. Dark Knight ja Forrest Gump, kuid laiaslaastus palju ühtivust ei ole.]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry100203-145328 2010-02-03T00:00:00Z 2010-02-03T00:00:00Z leidis, et Twitter on "mõttetu" ning täiskasvanud, kes seda kasutavad "vääritud". Tiit Hennoste oli temaga nõus, rohkem või vähem.

Mina aga heidan Twitterile aga hoopis midagi muud ette, umbes nagu Albert Marginal. Twitteri (ja Facebooki) kasutamine on viinud selleni, et blogisse kirjutan üha vähem ja vähem, sest kõik ebaolulisemad ja lühikesemad sõnavõtud saab seal ära tehtud, mis tõttu jääb materjali vähemaks.

Ainult olulistemast ja pikematest asjadest kirjutamine poleks tegelikult ju mingi takistus, aga olen endale sisemiselt seadnud piiri kirjutada korralikult või vähemalt püüda seda teha. Et kui midagi ütlen, siis püüan põhjendada, analüüsida, midagi panustada. Mitte lihtsalt pursata teksti internetti. Näiteks mõtisklen juba tubli neli-viis nädalat sellele kuidas suhestuvad süü kohtusüsteemi tähenduses ja moraalses tähenduses ning kuidas süütuse presumptsioon on osaliselt väga vildakas. Aga ka neid mõtteid inspireerinud telesarjast Law & Order olen mõelnud kirjutada.]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry100125-161120 2010-01-25T00:00:00Z 2010-01-25T00:00:00Z
Hakkasin siis mõtlema kuidas eestlastel selle asjaga on. On hulgaliselt andmeid, et oleme kõige vähem usklikum riik maailmas (2005 aastal loeti Eestis kokku 16% jumalasse uskuvaid inimesi, mis oli Euroopa väikseim [link], 2009 aastal loeti Eestis kokku 14% inimesi, kelle jaoks religioon on oluline igapäeva elus [link]) kuid meie hünmi kolmanda salmi alguses on sarnane viide jumalale ning ma pole kuulnud, et keegi seda väga muutma tahaks hakata.

On ilmselt üsna kindel, et Jansen kirjutamise hetkel seda rida siiski religioosselt mõtles. Kui paljud meist seda aga nüüd nõnda mõtlevad ja kui paljud meist mõtlevad, et vahest peaks seda muutma?]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry100111-123838 2010-01-11T00:00:00Z 2010-01-11T00:00:00Z siit.

Ega raamat on põhimõtteliselt sama, mis eelmine, ainult et teemad on uued: prostituudid, terroristid, altruism, geoarhitektuur (pole vist hea sõna, aga parem kui geoinseneerimine). Võib-olla on see isegi pisut kehvem, sest pole enam seda esialgset wow-efekti.

Vastulauseks võiks vaid seda öelda, et kuigi seksuaalkommete lõdvenemine kindlasti seletab, miks kasutatakse lõbutüdrukute teenuseid vähem kui varem, siis on veider, et nad isegi ei maini pornotööstust ja eriti VHSi ja Interneti teel porno levitamist, mis kindlasti hea osa potentsiaalseid kliente ära võtab.]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry091228-200915 2009-12-28T00:00:00Z 2009-12-28T00:00:00Z
Meid kahjuks veidi vähe: käputäis magistrante ja kaks õppejõudu; seevastu oli Tallinna poolt väga kena esindus ja rahvast oli just õigel hulgal.

Päevakava järgi alustasime viktoriiniga, mis venis pikemaks kui olime algul plaaninud ning kuna see algas paraku tervelt tunni hiljem kui pidi, siis jäi filmi vaatamine ära (kuid tartlased võivad pöörduda minu poole ja tallinlased Otti poole, et filmi siiski näha). Pikka ja väsitava viktoriini võitis viimaks tiim Immanuel.

Enne õhtut EHI jõulupeole minekut istusime veel veidi ja arutasime filosoofia olemuse ja tegemise ning ülesande üle. Kui ei midagi enamat siis vähemalt said inimesed selgemaks, mida teised inimesed meie kogukonnas asjast arvavad.

* * *

Järelsõnaks lisan mõned küsimused viktoriinilt
Kategooria: Angloameerika poliitiline filosoofia
Küsimus: Tänavu tähistatakse 150 aasta möödumist Charles Darwini "Liikide tekkest" esmaavaldamisest. Ühel samaväärselt tähtsal poliitilise filosoofia teosel on samuti tänavu 150. juubel – millisel?

Kategooria: Liikumised, grupid ja muu
Küsimus: Kes neist ei olnud Viini ringi liige? Moritz Schlick, Victor Kraft, Olga Hahn-Neurath, Carl Hempel, Ernst Mach.

Kategooria: Lood ja legendid filosoofidest ja nende elust
Küsimus: Legendi järgi käis Immanuel Kant iga päev kell 15:30 jalutamas, seda lausa sellise täpsuse ja regulaarsusega, et Königsbergi elanikud panid tema järgi oma kella õigeks. Siiski jättis ta ühel päeval jalutuskäigu vahele, sest oli kodus ja luges raamatut. Mis raamat see oli ja kes on selle autor?

Kategooria: Definitsioon ühe lausega
Küsimus: See, mida ette pannakse, esitatakse või väidetakse; väitelause sisu.

Kategooria: Esinduslikke noppeid filosoofia ajaloost
Küsimus: Kes on tsitaadi autor? Vihje: poststrukturalism. Tsitaat: „On hea olla räpane ja habemes, kanda pikki juukseid, näha välja nagu tüdruk isegi kui oled poiss (ja vastupidi). Meid vaikselt ümbritsevaid süsteeme tuleb mängima panna, paljastada, muuta ja ümber pöörata. Mis minusse puutub, siis just seda ma oma töös teha proovingi.”

Kategooria: Moraalifilosoofia
Küsimus: Mis nimetust kannab õnne/kasuarvutamise ühik utilitarismis?]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry091221-104843 2009-12-21T00:00:00Z 2009-12-21T00:00:00Z
2005. aasta Kevadtormi ajal mängisin viimane kord kainelt ja muidu selge peaga malet ja siis kaotasin ka kõik mängud. Täna aga ma võitsin. Paari esimese käiguga olin väga agresiivne ja läksin paari nupuga ette. Mängu keskpaigaks oli seis võrdne, kuigi olenevalt mängustiilist võiks öelda et üks pool oli teisest üle - mul olid mõlemad odad, aga polnud ühtki ratsut, vastasel polnud ühtki odat aga olid mõlemad ratsud.

Veidi hiljem olin üsna kitsas olukorras ja vastase lipp avaldas tugevat survet minu kuningale. Õigeaegselt võetud WC-paus lubas mul lauda selge pilguga hinnata ja avaldas mulle viisi vastase lipp oma odaga eemaldada. See tähendas, et saavutasin märgatava eelisseisu. Tiba läks küll aega, aga viimaks suutsin vastase kuninga oma oda ja lipu abil nurka ajada ja võit sealt tuligi. Üle pika-pika aja esimene.

järelsõnaks: mainin veel ära, et seoses Eve sünnipäevaga tarbisin ära 2x Hot Shot ja 4,5 õult.]]> http://mcv.planc.ee/index.php?entry=entry091216-021445 2009-12-16T00:00:00Z 2009-12-16T00:00:00Z