esmaspäev, 25 jaanuar 2010, 16:11 - elu teema, blogi teema
Ricky Gervais leidis, et Twitter on "mõttetu" ning täiskasvanud, kes seda kasutavad "vääritud". Tiit Hennoste oli temaga nõus, rohkem või vähem.Mina aga heidan Twitterile aga hoopis midagi muud ette, umbes nagu Albert Marginal. Twitteri (ja Facebooki) kasutamine on viinud selleni, et blogisse kirjutan üha vähem ja vähem, sest kõik ebaolulisemad ja lühikesemad sõnavõtud saab seal ära tehtud, mis tõttu jääb materjali vähemaks.
Ainult olulistemast ja pikematest asjadest kirjutamine poleks tegelikult ju mingi takistus, aga olen endale sisemiselt seadnud piiri kirjutada korralikult või vähemalt püüda seda teha. Et kui midagi ütlen, siis püüan põhjendada, analüüsida, midagi panustada. Mitte lihtsalt pursata teksti internetti. Näiteks mõtisklen juba tubli neli-viis nädalat sellele kuidas suhestuvad süü kohtusüsteemi tähenduses ja moraalses tähenduses ning kuidas süütuse presumptsioon on osaliselt väga vildakas. Aga ka neid mõtteid inspireerinud telesarjast Law & Order olen mõelnud kirjutada.
kolmapäev, 27 jaanuar 2010, 02:07
Nõustun autori postituse ja seega ka loomulikult viidatud artiklitte sisu ja sellest tulenevalt ka autoritega.Twitterist kui uuest online-suhtlus-what-f*****g fenomist või mis iganes see täpselt on pole ma siiani aru saanud. Tunnistan et ma pole ka asja eriti (lugeda - "üldse") süvenenud ja samas pole seega eriti oluline, sest minule kui mis iganes mis iganes teoorias aktiivsele noorele inimesele pole seda spämmi (virtuaalse või isikliku verbaalsega) selgeks tehtud, isegi mainitud mitte. Kuid ma olen aru saanud, siis Twitter on vahed millest kõigile, oma igast sammust teada anda ...? (parandage kui ma mööda panin)
Mõttetu: Twitter on tõesti mõttetu. Miks, oh miks ... minul seda vaja teada on mida sina teed/tegid/arvad määratud hetkel? Oma tähelepanu vajadust saab ka muul viisil rahuldada. Pane näiteks enda kõrval seisev maja põlema ning läita ka ennast kui julgust on. Kui on soov reaalselt oma sõnumit kohale viia või siis peale suruda siis ekstraordinaarne tegu on alati hea tee.
Semi-õttetu: facebook.com'is on twitteri taoline võimalus olemas, mis mind mängil määral häirib, aga samas kaalub selle üle muu info mida ma võin inimeste kohta saada: hetke elukoht; haridus; eelistused jne jne. Vajalik informatsioon. Vajalik info, põhjus miks ka mina olen endale facebooki konto teinud. Mulle meeldib kui ma saan vajaliku kontaktinfot inimeste kohta kui vaja on ja sama ka vastupidi, et mina saadaval oleksin. Varem oli selleks Orkut, aga tulenevalt Google "black'st" kadus minu orkuti konto ... ja, noh jah, paratamatult tuli facebook seda asendama.
Seoses megacoolvolberg'i/mc(as in f*****g scottich volbergi) teise postituse poolega ....Jah kogu õigussüsteem kui selline on ka mulle viimase poole aasta jooksul mõtteainet pakkunud. Eelkõige ka läbi Land & Orderi, aga samas ka juba kaduselt varasemalt. Kogu absoluutne kaitsja ja süüdistaja on lihtsalt mööda. Moment mis mulle meelde on jäänud on umbes uue sajandi esimese kümnendi keskpaigast kus auväär Larry King Live programmis, kus teemaks oli DNA-analüüsi põhjal õigeks mõistetud ja mis õigused neil on kuna riik pani näkku n+1 aastat. Eetris oli endine prokurör ning CourtTV süüdistaja Nancy Grace. Mingil hetkel oli teemaks tüüp kes sai n+1 mõrva eest eluaegse/surmanuhtluse vabanes tänu uutele DNA tõenditele pärast aastakümneid. Eelpool naiselt, isegi pärast Larry Kingi ja teiste saate külaliste küsimust: "mida te süüdistajana nüüd arvate, kui mehe süütus on tõestatud jne jne" vastas eelpool mainitud naine, et vahet pole et tema just selle asjaga ei löönud, ta oli lihsalt seal samas lähedal samal ajal. Ei huvita, et seal oli tema ja tema perekonna kodu. (Stiilis - why the f**c ta oma kvartalis autoga sõitis kui ta oma autos arreteeritu, need paarkümmend aastat kulusid ära ikka talle")) (topelt sulud jah, halb klaver, minu paha)
Ka Matsi poolt mainitud Law & Orderis on ainus asi süüdi mõistmine ja muidugi ka igalpool mujal. Kui mina olen süüdistaja siis sa oled süüdi, vahet pole kui vähe tõendeid on. Kaitse alusena olev oled sa aga samas alati süütu ükskõik mida korda oled saatnud.
Selline suhtumine on täielik ja vist/vast peab ka nii olema. (juristid parandage mind)
Eriti halb näide on muidugi noorelt unustusse läinud seriaali Shark esimene episood, kus kaitsja saab tüüpi kes tegi pättusi n+1 korda, võllast alla ja läheb suhtkoht vaheltult pärast seda osariigi pea ase-prokürotiks ning lööb mingi suvalise kelmi piltlikult öeldes risti.
Juristid palun varustage mind vastava kirjandusega kust ma peaksin/võiksin arusaada õigusteaduse iseärasustest ja lambist (võib olla mitte) standartitest ning saatke mulle linke artiklite ning raamatute kohta.
p.s. Kohalik blog on hea, sest tõesti räägitakse asjast mis võib ka üldsusele huvi pakkuda mitte niisama ... "Matsil oli suur jooma/kaka/stiilis": Jätka sama tööd mu sõber!
60
