esmaspäev, 1 mai 2006, 11:19 - foto teema, filosoofia teema
FotoflashKüsimused "Mida on võimalik teada?" "Kas tõsikindel teadmine on võimalik?" "Kui on, siis millised on usaldusväärsed meetodid selle saavutamiseks?" ja teised samalaadsed on olnud filosoofide tähelepanu all juba aastatuhandeid. Tänapäeval nimetatakse selle teemaga tegelevat filosoofia allharu epistemoloogiaks.
Läbi Sokratese suu defineerib Platon "Theaetetuses" mis on teadmine. Kaaludes paljusi võimalike variante, jääb ta lõpuks selle juurde, et teadmine on tõene uskumine koos põhjendusega, miks sul selline uskumus on. See traditsioon jätkus kuni 20. sajandi keskpaigani.
Seega "S (subjekt) teab, et p (propositsioon)" siis ja ainult siis, kui:
1) p on tõene
2) S usub, et p
3) S-i uskumus, et p, on õigustatud
Näiteks ma väidan "Ma tean, et Lissabon on Portugali pealinn". Ma võin seda teha, sest
1) Lissabon on Portugali pealinn - p on tõene
2) Ma pean seda väidet ise tõeseks - S usub, et p
3) Mul on alust seda uskuda, sest lugesin seda kord ühest geograafia õpikust - S-i uskumus, et p, on õigustatud
Ameerika filosoof Edmund Gettier avaldas 1963. aastal aga artikli "Is Justified True Belief Knowledge?". Mille pikkus muideks pole rohkem kui üks A4 paber ning mis on jäänud seni tema ainsaks silmapaistvaks tööks, kuid sellegi poolest suutis ta kirjutada oma nime igaveseks epistemoloogia ajalukku. Ta lükkas artiklis ümber kogu senise käsitluse teadmisest kui tõesest õigustatud uskumusest. Ta näitas kahe vastunäite varal, kuidas võivad olla kõik kolm tingimust täidetud, kuid mitte mingil juhul, ei saa me väita, et tegemist oleks teadmisega.
"I Juhtum. Oletame, et Smith ja Jones taotlevad sama töökohta. Ja oletame, et Smithil on kaalukaid tõendeid järgmise konjunktiivse propositsiooni kasuks:
Q "Jones saab selle töökoha ja Jonesil on taskus kümme münti."
Smithi tõendid Q kasuks võivad olla, et kompanii president kinnitas talle, et lõpuks valitakse Jones, ja et tema, Smith, luges kümne minuti eest üle mündid Jonesi taskus. Propositsioonist Q tuleneb:
P "Mehel, kes saab selle töökoha, on taskus kümme münti."
Oletame, et Smith näeb, et Q-st tuleneb P, ja ta aktsepteerib P-d sellel alusel, et tal on kaalukaid tõendeid Q kasuks. Sel juhul on ilmselt õigustatud Smithi uskumus, et P on tõene.
Ent kujutlegem, et enda teadmata ei saa töökohta mitte Jones, vaid Smith ise. Ja samuti, ilma et ta seda ise teaks, on Smithil taskus kümme münti. Propositsioon P on siis tõene, kuigi Q, mille põhjal Smith järeldas, et P, on väär. Meie näites on seega tõesed kõik kolm: 1) P on tõene, 2) Smith usub, et P on tõene, ja 3) Smith on õigustatud uskuma, et P. Kuid sama selge on ka see, et Smith ei tea, et P on tõene; sest P on tõene tänu müntide arvule Smithi enda taskus, samas kui Smith ei tea, mitu münti seal on, rajades oma uskumuse P-sse müntide kokkulugemisele Jonesi taskus, keda ta ekslikult usub saavat selle töökoha." [tõlkinud Anto Unt]
Artikkel tekitas tohutut vastukaja ning samapalju erinevaid katsetusi Gettieri arutuskäiku ümberlükata ja/või täiendada teadmise vajalikke tingimusi. Kuigi paljud nimekad filosoofid on üritanud ning kindlasti on tehtud tõsiseid edasiarendusi, pole Gettieri probleemi seni keegi edukalt lahendanud.
* Nimetavas käändes Kairi, mitte segi ajada postitusega Täna on Kairi sünnipäev, kus peategelane on nimetavas käändes Kair.
[ 5 ütlemist ] ( 387 klikki ) | püsilink Jaga
