neljapäev, 27 aprill 2006, 13:50 - foto teema, filosoofia teema
Et siis poleks arusaamatusi, miks ei müüdaSellest ilmselt ei saa nõnda head sõnavõttu kui paar eelmist kirjalikku vastust, aga püüan siiski teema adekvaatselt kokkuvõtta ja vajaliku info edastada.
Lühikene olukorra kirjeldus: Jolly Roger kiitis interneti avaruste anonüümsust, mina vastasin, et õigete ressurside olemasolu korral on see anonüümsus üsnagi habras. Tema, viidates seadustele, näitas, et mul puudub antud hetkel seaduslik õigus neid anonüümsuse piire ületada, mina vastasin taaskord, et õigete ressurside olemasolu korral pole seadused takistuseks. Viimaks nentis Jolly Roger, et kui kõik nii mõtleksid ja käituksid oleksime taas tagasi Hobbesi loodusseisundis, kus on kõikide sõda kõikide vastu.
Probleemküsimused "Miks inimesed peaksid olema moraalsed?" ning eriti "Miks peaksin mina olema moraalne?" on ühed kesksemaid antud filosoofia vallas. Erinevaid vastuseid ja põhjendusi on nendele antud aega jooksul mitmeid. Näiteks eelmainitud Hobbes, kes leidis, et loodusseisundis, kus ainus võimalus end kaitsta teiste rünnakute eest, on rünnata ise esimesena, jõuavad inimesed ühel hetkel arusaamisele, et teostamaks omaenese egoismi on neil kõigil mõtekam loobuda ühest osast oma egoismist, et garanteerida ülejäänu kindel püsimine. Teiste sõnadega: riik ja sellega kaasnev seadusandlus ja absoluutne võimukandja piiravad mitmeid meie tegevusvabadusi, et ülejäänusi elus hoida. [miski mida agar lugeja peaks juba nüüdseks teadma, sest sellest on varemgi juttu olnud]
Aga teema oli arutlusel juba antiikajal. Platoni mõtteeksperimendis leiab lambakarjune Gyges võlusõrmuse, millega end nähtamatuks muuta, ja selle abil mõrvab kuninga, asub tema asemel troonile ja teeb muudki tavakäsitluse kohaselt ebamoraalset. Kant väitis, et kui moraalne inimene käitub oma kohustusele vastavalt saab ta ka tasutud igavese elu ja paradiisiga.
Lõppkokkuvõttes võib põhjused jagada kaheks: välised ja sisemised. Sisemised on need, millele Platon viitas: käitudes ebamoraalselt olukorras, kus keegi ei saa sulle midagi teha [Gyges oma võlusõrmusega] hakkabd su südametunnistus sind piinama ning puhtalt nii halvasti käitudes ei saa sa lihtsalt õnnelikuks saada. Väilsed on näiteks teised inimesed või ka jumal. Põhjus miks me käitume seadusekuulekalt ning moraalselt on selles, et me kardame või ei soovi sanktsioone teiste inimeste poolt. Aga kui kedagi pole pealt nägemas? Paljud õpetlased pöörduvad siis jumala poole - tema näeb meid koguaeg ja seega on põhjust koguaeg käituda moraalselt.
Mina aga jätan jumala sellest süsteemist välja ja sa ju oled nõus, et soodsate tingimuste olemasolu korral on võimalik teiste inimeste pilgu alt pääseda. Teha asju nii, et keegi teine ei saa teada. Ainsaks piirajaks jääks siis sisemised ja praeguses situatsioonis ei näe ma ühtki põhjust, miks mu südametunnistus peaks ming piinama hakkama kui ma kasutades ebaseaduslikke meetodeid uuriks välja Jolly Rogeri tegeliku identiteedi.
Ma tunnen, et see sai küll natuke kehvake aga vähemalt sain põhilise mõtte edastatud: meie moraalset käitumist mõjutavad sisemised ja välimised tegurid. Iga olukorra puhul ei pruugi kehtida mõlemad. Kui on ainult välimised, siis soodsate tingimuste tekkimisel me sooritame selle teo. Kui on ainult sisemised tingimused siis on võimalik oma sisemust ümber kasvatada / harjutada. Kui on mõlemad siis tõenäosus, et suudaksime mõlemad tegurid eemaldada ja siis tegu sooritada on lihtsalt hästi väike.
Küsige endilt, kas te ei soorita mõnd tegu, sest see on ebaseaduslik või sellepärast, et te arvate, et see on vale?
[ võta sõna ] ( 140 klikki ) | püsilink Jaga
teisipäev, 25 aprill 2006, 18:31 - foto teema, elu teema
Parim koolinoorte karikatuur teemal "Prügi", autor Rasmus Lelumees KommertsgümnaasiumistEile said päevad siis ametlikult avatud. Päevakorra esimene punkt oli vereandmine, millele järgnes koolinoorte karikatuuri võistluse parimate tööde näitus. Võitja on pildil, teise koha sai Liisi Jantra Mart Reiniku Gümnsaasiumist ja kolmanda Ville Sokk Elva Gümnaasiumist. Paar head tööd jäid veel silma: pilt1, pilt2, pilt3, pilt4.
Õhtune Mäksi kontsert toimus hoolimata heast ilmast siiski siseruumides, kuhu me trügima ei hakanud. Seega rahuldusime niisama Toomemäel ja Pirogovil lonkimisega. Täna vast saab mingit tõsisemat programmist osavõtmist kah. Terve nädala jooksul saab piltmeenutusi vastavast albumist - Tartu Kevadpäevad 2006
[ võta sõna ] ( 163 klikki ) | püsilink Jaga
esmaspäev, 24 aprill 2006, 16:09 - ülejäänud teema
Kunagi jaanuaris kui oli teemaks riigieksamitele regamine, tuli mõte isegi aprillis kirjandit kirjutada. Kolmandat korda siis juba. Nüüd on see siis tehtud. Ja et asi poleks ühepoolne sebisin endale ka hindaja (teisega läbirääkimised käivad), et oleks ka mingi tulemus, mis sinna pärast külge panna.Kui ma täna teemadele pilgu peale viskasin pidin natukene pettuma - peaaegu aasta jooksul ülikoolis erialaseid teadmisi ei õnnestunud ühegi teemaga siduda. Seega jäid mitmed mõttelõngad järgmisteks kordadeks.
Kommentaariks veel niipalju, et kuna ÕSi käpärast polnud siis kasutasin MS Wordi spellerit, komasi pidin muidugi ise panema. Esialgse teksti vorminine võttis 50-55 minutit. Koos vigade paranduse ja korrektuuriga kokku mitte rohkem kui 2 tundi.
Elame infoühiskonnas - kuhu edasi?
Ma tean, mis olid Lennart Meri viimased sõnad. Ma tean, mida Mihhail Bulgakov tegelikult oma suurteosega „Meister ja Margarita“ öelda tahtis. Ma tean, mis kellaajal Kolumbuse ekspeditsioon märkas Uut Maailma. Ma tean, millised on ajas reisimise teoreetilised ning praktilised alused. Ma tean seda ja veel kõike muudki, kuid ükski neist teadmistest ei aita mul paremini sooritada käesolevat ülesannet. Ükski neist teadmistest mineviku kohta ei anna mulle mingit kindlat teadmist tuleviku kohta, on ainult spekulatsioonid, arvamused, tõenäolised tulemused. Inglise empirist David Hume õpetas, et fakt „päike on viimased neli miljardit aastat tõusnud idast“ ei anna meile õigust järeldada ega ka tõsikindlat teadmist, et päike ka homme idast tõuseb või et ta üldse tõuseb.Vastamaks teemas esitatud küsimusele on vaja kõigepealt jõuda selgusele selle paikapidavuses. Inimestele on alati meeldinud ja meeldib siiani ning ilmselt jääbki meeldima asjade silditamine, on olnud isegi õpetlasi, kes arvasid, et taoline sidistamine ning asjade mõtestamine ongi inimese tegelik ja tõeline eesmärk. Suure Prantsuse revolutsiooniga tuli nimetus keskaeg ajastule, mis juba 200 aastat tagasi lõppes. 19. sajandi tehnika ja teaduse arenguga kaasnes industriaalühiskonna nimetus. Peale Teist maailmasõda tunti, et tööstusaeg on läbi, kuid uuele ei osatud veel nime anda, sestsaadik olemegi elanud post-industriaalses ühiskonnas. Prausti poolt kirjapandud ning maailmakuulsaks tehtud viis infoühiskonna tunnust on need, mille alusel täna ühe või teise riigi infoühiskonnas olemist või mitte olemist mõõdetakse. Hakkamata neid siinkohal üle kordama, väidan, et mitte ükski riik veel vähem siis maailm või mõni kultuuriruum tervikuna ei vasta kõigile viiele tunnusele täielikult. Kui aus olla siis vaevalt, et vähemalt ükski neist terviklikult täidetud on.
Kuid sellegi poolest räägitakse infoühiskonnast ja selle poole liikumisest ning Eestil on isegi riiklikul tasandil vastu võetud arengukava. Isegi kui me ei elagi veel infoühiskonnas, siis liigume edasi siiski ja küsimus „kuhu?“ on jätkuvalt õhus. Ajaloo korduva loomuse kohta on öeldud ning jäädakse ütlema (sest see käib tema korduva loomu juurde) erinevat tabavaid aforisme (näiteks ameerika tuntud teletegija Ted Turner „History keeps repeating itself. That's the only thing wrong with it.“) ja tõenäoliselt on neil kõigil rohkem või vähem õigus. Seega ehk tuleks meil otsida vastust küsimusele „kuhu edasi?“ minevikust. Juureldes ja arutledes selle üle, mis on olnud, suudame ehk luua selge visiooni sellest, mis võiks tulevikus juhtuda ning kuhu suunas peaksime püüdlema.
Kuid palju olulisem küsimus kui „kuhu?“ on minu seisukohalt küsimus „miks?“. Esiteks miks ma peaksin üldse mingi suuna võtma, miks peaksin ma mingi sihi poole püüdlema. Teiseks miks ma peaksin üldse olema huvitatud muretsema asjade pärast, mis tulevad pikka aega peale minu surma? Mõeldes suurel skaalal ja võttes homo sapiensi kui liigi eksisteerimisaja võrdseks ühe päevaga, oleks keskmine inimese eluiga kolm minutit. Mõelge nüüd ise, kui teie eluiga oleks vaid kolm minutit, kas te siis vaevuksite mõtlema sellele, mis saab tunni pärast või te mõtleks sellele, kuidas oma kolm minutit võimalikult mugavalt läbi saata. Ärge tulge mulle siinkohal rääkima mingist kohustusest tulevaste põlvede ees. Mida nemad kunagi minu heaks on teinud? Aga minu heaks tehti minevikus ja nüüd on minu kord võlga tasuda? Kui nii siis ma parem tasuks oma võlga neile, kes tegid, mitte neile, kelle vanemad pole veel sündinudki. Pealegi kas ma palusin midagi enda heaks teha?
Tulevik ning sellega kaasnevad muutused või vastupidi muutuste puudumine tuleb ise, seda pole vaja ning ei tohigi forsseerida ja kunstlikult tekitada. Praegu laialt levinud demokraatlik riigivorm on ilmselt kõige produktiivsem ja parem, mis inimene on seni välja mõelnud, kuid see ei tähenda, et kui keegi oleks püüdnud samu põhimõtteid Karl Suure riigis sisse viia, oleks Frangi riigist saanud valgustav ja teed rajav ühiskond kogu ülejäänud maailmale ja kogu „pime keskaeg“ oleks jäänud olemata. Tolle aja inimesed polnud selleks veel valmis, seega nad ka ei tulnud selliste põhimõtete peale ja realiseerisid rahus monarhiat ja orjandust, mis tundusid tol ajal täiesti loomulike praktikatena.
Kui võtta taas kord ette Prausti viis infoühiskonna tunnust ning need täpipealt praeguses maailmas ellu viia, siis leiduks ilmselt vähe inimesi, kui üldse, kes arvaksid, et sealt on veel kuhugi edasi minna. Et nüüd olemegi saavutanud oma arengu tipu ning miljoniaastane õitsengu ja rahu aeg on sündinud. Seda kuni järgmine geniaalne hull diktaator või majanduskrahh maailma asjade seisu peapeale pööraks ning hoopis järgmisele olukorrale teed annaks. Iga ajastu inimesed arvavad, et nad on viimased ja et edasi polegi suurt enam areneda. Kuid see on täna, oodake homseni ja siis näete, mida ma mõtlen.
järelsõnaks: tänaseks on kirjas "ametlik" tulemus 76 punkti, mis tundub üsna mõistlik sellise teksti eest.
[ 1 ütlemine ] ( 362 klikki ) | püsilink Jaga
pühapäev, 23 aprill 2006, 23:58 - ülejäänud teema
Elas üks poiss, kes oli samapalju enesekeskne kui ta oli sõnaosav. Kuna ta alati kõike ainult enda pärast tegi, isegi kui jättis mulje, et on hoopiski ennast ohverdav, oli tal tavaliselt kõik olemas, mida üks poiss võiks elult tahta. Sellegi poolest ta polnud täielikult ei õnnelik ega rahul, sest tundis, et ta ei tea kes ta tegelikult on. Pidevalt üht ja teist proovides ei saanud ta kunagi seda päris õiget omaenese tunnetust kätte. Veelgi enam: ta oli oma enese hirmude ohver, kartes pidevalt kõike ja kõiki, nii asju mida on mõtet karta ja asju mis ainult tema elava kujutlusvõime tulemid. Aga ükski neist asjadest polnud tema tegelik probleem. Sest ta ei teadnud, et kõik inimesed, keda ta oli enda huvides ära kasutanud, olid kursis sellega, kes ta tegelikult on ning ei pidanud temast üldse lugu, rääkimata tema sõber olemisest. Petja oli saanud ise petetud.[ 28 ütlemist ] ( 662 klikki ) | püsilink Jaga
laupäev, 22 aprill 2006, 21:35 - foto teema, elu teema
Kui teema juba selle peale läks - see oleks siis minu taevas*Kirjandit kirjutan vist alles esmaspäeval. Täna + eile läks/läheb maagiamängu tähe all. Koht oli küll napilt neljas, aga selle eest olen nüüd uhkelt sellise kaardi omanik, mille hetke turuhind on ~600 krooni.
* - jätkuvalt mõtlen ma taevast kui üldmõistet, mitte toda kristliku taevast.
[ 4 ütlemist ] ( 300 klikki ) | püsilink Jaga
