teisipäev, 2 mai 2006, 20:19 - foto teema, elu teema
Kui vahel on juhust, et mõni oskajam fotograaf satub siia lugema, siis ma pöörduks nende poole paari küsimusega. Mul siin oma Tartu elamises on selline paigutus, et vannituba ja köök on vastasikku ja esik on vahel. Kui köögis väike tuli põleb ja vannitoa uks on lahti, siis peeglist paistab mõnusat kuma [isegi kui pildile hästi ei jää, siis silmale on küll mõnus]. Probleem on selles, et kuna mängus on peegel, pole ma välja raalinud kuidas ilma ise või kaamerat pildile jätmata kaader ära teha. Ettepanekuid?Teine kämm on see, et fotoalbumi tarkvara näitab EXIF säriaega valesti. 1/60 sekundi asemel on 1/59, 1/160 sekundi asemel on 1/158 jne. Suurem asi php koodimees ma pole. Aga on kellelgi kogemusi?
* * *
Olen kindel, et keegi on jõudnud selle peale juba tulla ning tõenäoliselt ka kirjapanna. Aga siiski - EMT reklaamib end kui esimene 3G mobiilteenuste pakkujat. Keegi teine pole seni sama teenust pakkuma hakanud, seega on nad peale esimese olemise ka parimad...kuid ühtlasi ka halvimad.
Kuna mina olen teadaolevalt ainus aktiivne blogija oma keskkooli lennust ja ülikooli kursusest võin väita, et olen ka parim!
:)
[ 13 ütlemist ] ( 402 klikki ) | püsilink Jaga
esmaspäev, 1 mai 2006, 11:19 - foto teema, filosoofia teema
FotoflashKüsimused "Mida on võimalik teada?" "Kas tõsikindel teadmine on võimalik?" "Kui on, siis millised on usaldusväärsed meetodid selle saavutamiseks?" ja teised samalaadsed on olnud filosoofide tähelepanu all juba aastatuhandeid. Tänapäeval nimetatakse selle teemaga tegelevat filosoofia allharu epistemoloogiaks.
Läbi Sokratese suu defineerib Platon "Theaetetuses" mis on teadmine. Kaaludes paljusi võimalike variante, jääb ta lõpuks selle juurde, et teadmine on tõene uskumine koos põhjendusega, miks sul selline uskumus on. See traditsioon jätkus kuni 20. sajandi keskpaigani.
Seega "S (subjekt) teab, et p (propositsioon)" siis ja ainult siis, kui:
1) p on tõene
2) S usub, et p
3) S-i uskumus, et p, on õigustatud
Näiteks ma väidan "Ma tean, et Lissabon on Portugali pealinn". Ma võin seda teha, sest
1) Lissabon on Portugali pealinn - p on tõene
2) Ma pean seda väidet ise tõeseks - S usub, et p
3) Mul on alust seda uskuda, sest lugesin seda kord ühest geograafia õpikust - S-i uskumus, et p, on õigustatud
Ameerika filosoof Edmund Gettier avaldas 1963. aastal aga artikli "Is Justified True Belief Knowledge?". Mille pikkus muideks pole rohkem kui üks A4 paber ning mis on jäänud seni tema ainsaks silmapaistvaks tööks, kuid sellegi poolest suutis ta kirjutada oma nime igaveseks epistemoloogia ajalukku. Ta lükkas artiklis ümber kogu senise käsitluse teadmisest kui tõesest õigustatud uskumusest. Ta näitas kahe vastunäite varal, kuidas võivad olla kõik kolm tingimust täidetud, kuid mitte mingil juhul, ei saa me väita, et tegemist oleks teadmisega.
"I Juhtum. Oletame, et Smith ja Jones taotlevad sama töökohta. Ja oletame, et Smithil on kaalukaid tõendeid järgmise konjunktiivse propositsiooni kasuks:
Q "Jones saab selle töökoha ja Jonesil on taskus kümme münti."
Smithi tõendid Q kasuks võivad olla, et kompanii president kinnitas talle, et lõpuks valitakse Jones, ja et tema, Smith, luges kümne minuti eest üle mündid Jonesi taskus. Propositsioonist Q tuleneb:
P "Mehel, kes saab selle töökoha, on taskus kümme münti."
Oletame, et Smith näeb, et Q-st tuleneb P, ja ta aktsepteerib P-d sellel alusel, et tal on kaalukaid tõendeid Q kasuks. Sel juhul on ilmselt õigustatud Smithi uskumus, et P on tõene.
Ent kujutlegem, et enda teadmata ei saa töökohta mitte Jones, vaid Smith ise. Ja samuti, ilma et ta seda ise teaks, on Smithil taskus kümme münti. Propositsioon P on siis tõene, kuigi Q, mille põhjal Smith järeldas, et P, on väär. Meie näites on seega tõesed kõik kolm: 1) P on tõene, 2) Smith usub, et P on tõene, ja 3) Smith on õigustatud uskuma, et P. Kuid sama selge on ka see, et Smith ei tea, et P on tõene; sest P on tõene tänu müntide arvule Smithi enda taskus, samas kui Smith ei tea, mitu münti seal on, rajades oma uskumuse P-sse müntide kokkulugemisele Jonesi taskus, keda ta ekslikult usub saavat selle töökoha." [tõlkinud Anto Unt]
Artikkel tekitas tohutut vastukaja ning samapalju erinevaid katsetusi Gettieri arutuskäiku ümberlükata ja/või täiendada teadmise vajalikke tingimusi. Kuigi paljud nimekad filosoofid on üritanud ning kindlasti on tehtud tõsiseid edasiarendusi, pole Gettieri probleemi seni keegi edukalt lahendanud.
* Nimetavas käändes Kairi, mitte segi ajada postitusega Täna on Kairi sünnipäev, kus peategelane on nimetavas käändes Kair.
[ 5 ütlemist ] ( 416 klikki ) | püsilink Jaga
neljapäev, 27 aprill 2006, 13:50 - foto teema, filosoofia teema
Et siis poleks arusaamatusi, miks ei müüdaSellest ilmselt ei saa nõnda head sõnavõttu kui paar eelmist kirjalikku vastust, aga püüan siiski teema adekvaatselt kokkuvõtta ja vajaliku info edastada.
Lühikene olukorra kirjeldus: Jolly Roger kiitis interneti avaruste anonüümsust, mina vastasin, et õigete ressurside olemasolu korral on see anonüümsus üsnagi habras. Tema, viidates seadustele, näitas, et mul puudub antud hetkel seaduslik õigus neid anonüümsuse piire ületada, mina vastasin taaskord, et õigete ressurside olemasolu korral pole seadused takistuseks. Viimaks nentis Jolly Roger, et kui kõik nii mõtleksid ja käituksid oleksime taas tagasi Hobbesi loodusseisundis, kus on kõikide sõda kõikide vastu.
Probleemküsimused "Miks inimesed peaksid olema moraalsed?" ning eriti "Miks peaksin mina olema moraalne?" on ühed kesksemaid antud filosoofia vallas. Erinevaid vastuseid ja põhjendusi on nendele antud aega jooksul mitmeid. Näiteks eelmainitud Hobbes, kes leidis, et loodusseisundis, kus ainus võimalus end kaitsta teiste rünnakute eest, on rünnata ise esimesena, jõuavad inimesed ühel hetkel arusaamisele, et teostamaks omaenese egoismi on neil kõigil mõtekam loobuda ühest osast oma egoismist, et garanteerida ülejäänu kindel püsimine. Teiste sõnadega: riik ja sellega kaasnev seadusandlus ja absoluutne võimukandja piiravad mitmeid meie tegevusvabadusi, et ülejäänusi elus hoida. [miski mida agar lugeja peaks juba nüüdseks teadma, sest sellest on varemgi juttu olnud]
Aga teema oli arutlusel juba antiikajal. Platoni mõtteeksperimendis leiab lambakarjune Gyges võlusõrmuse, millega end nähtamatuks muuta, ja selle abil mõrvab kuninga, asub tema asemel troonile ja teeb muudki tavakäsitluse kohaselt ebamoraalset. Kant väitis, et kui moraalne inimene käitub oma kohustusele vastavalt saab ta ka tasutud igavese elu ja paradiisiga.
Lõppkokkuvõttes võib põhjused jagada kaheks: välised ja sisemised. Sisemised on need, millele Platon viitas: käitudes ebamoraalselt olukorras, kus keegi ei saa sulle midagi teha [Gyges oma võlusõrmusega] hakkabd su südametunnistus sind piinama ning puhtalt nii halvasti käitudes ei saa sa lihtsalt õnnelikuks saada. Väilsed on näiteks teised inimesed või ka jumal. Põhjus miks me käitume seadusekuulekalt ning moraalselt on selles, et me kardame või ei soovi sanktsioone teiste inimeste poolt. Aga kui kedagi pole pealt nägemas? Paljud õpetlased pöörduvad siis jumala poole - tema näeb meid koguaeg ja seega on põhjust koguaeg käituda moraalselt.
Mina aga jätan jumala sellest süsteemist välja ja sa ju oled nõus, et soodsate tingimuste olemasolu korral on võimalik teiste inimeste pilgu alt pääseda. Teha asju nii, et keegi teine ei saa teada. Ainsaks piirajaks jääks siis sisemised ja praeguses situatsioonis ei näe ma ühtki põhjust, miks mu südametunnistus peaks ming piinama hakkama kui ma kasutades ebaseaduslikke meetodeid uuriks välja Jolly Rogeri tegeliku identiteedi.
Ma tunnen, et see sai küll natuke kehvake aga vähemalt sain põhilise mõtte edastatud: meie moraalset käitumist mõjutavad sisemised ja välimised tegurid. Iga olukorra puhul ei pruugi kehtida mõlemad. Kui on ainult välimised, siis soodsate tingimuste tekkimisel me sooritame selle teo. Kui on ainult sisemised tingimused siis on võimalik oma sisemust ümber kasvatada / harjutada. Kui on mõlemad siis tõenäosus, et suudaksime mõlemad tegurid eemaldada ja siis tegu sooritada on lihtsalt hästi väike.
Küsige endilt, kas te ei soorita mõnd tegu, sest see on ebaseaduslik või sellepärast, et te arvate, et see on vale?
[ võta sõna ] ( 140 klikki ) | püsilink Jaga
teisipäev, 25 aprill 2006, 18:31 - foto teema, elu teema
Parim koolinoorte karikatuur teemal "Prügi", autor Rasmus Lelumees KommertsgümnaasiumistEile said päevad siis ametlikult avatud. Päevakorra esimene punkt oli vereandmine, millele järgnes koolinoorte karikatuuri võistluse parimate tööde näitus. Võitja on pildil, teise koha sai Liisi Jantra Mart Reiniku Gümnsaasiumist ja kolmanda Ville Sokk Elva Gümnaasiumist. Paar head tööd jäid veel silma: pilt1, pilt2, pilt3, pilt4.
Õhtune Mäksi kontsert toimus hoolimata heast ilmast siiski siseruumides, kuhu me trügima ei hakanud. Seega rahuldusime niisama Toomemäel ja Pirogovil lonkimisega. Täna vast saab mingit tõsisemat programmist osavõtmist kah. Terve nädala jooksul saab piltmeenutusi vastavast albumist - Tartu Kevadpäevad 2006
[ võta sõna ] ( 163 klikki ) | püsilink Jaga
esmaspäev, 24 aprill 2006, 16:09 - ülejäänud teema
Kunagi jaanuaris kui oli teemaks riigieksamitele regamine, tuli mõte isegi aprillis kirjandit kirjutada. Kolmandat korda siis juba. Nüüd on see siis tehtud. Ja et asi poleks ühepoolne sebisin endale ka hindaja (teisega läbirääkimised käivad), et oleks ka mingi tulemus, mis sinna pärast külge panna.Kui ma täna teemadele pilgu peale viskasin pidin natukene pettuma - peaaegu aasta jooksul ülikoolis erialaseid teadmisi ei õnnestunud ühegi teemaga siduda. Seega jäid mitmed mõttelõngad järgmisteks kordadeks.
Kommentaariks veel niipalju, et kuna ÕSi käpärast polnud siis kasutasin MS Wordi spellerit, komasi pidin muidugi ise panema. Esialgse teksti vorminine võttis 50-55 minutit. Koos vigade paranduse ja korrektuuriga kokku mitte rohkem kui 2 tundi.
Elame infoühiskonnas - kuhu edasi?
Ma tean, mis olid Lennart Meri viimased sõnad. Ma tean, mida Mihhail Bulgakov tegelikult oma suurteosega „Meister ja Margarita“ öelda tahtis. Ma tean, mis kellaajal Kolumbuse ekspeditsioon märkas Uut Maailma. Ma tean, millised on ajas reisimise teoreetilised ning praktilised alused. Ma tean seda ja veel kõike muudki, kuid ükski neist teadmistest ei aita mul paremini sooritada käesolevat ülesannet. Ükski neist teadmistest mineviku kohta ei anna mulle mingit kindlat teadmist tuleviku kohta, on ainult spekulatsioonid, arvamused, tõenäolised tulemused. Inglise empirist David Hume õpetas, et fakt „päike on viimased neli miljardit aastat tõusnud idast“ ei anna meile õigust järeldada ega ka tõsikindlat teadmist, et päike ka homme idast tõuseb või et ta üldse tõuseb.Vastamaks teemas esitatud küsimusele on vaja kõigepealt jõuda selgusele selle paikapidavuses. Inimestele on alati meeldinud ja meeldib siiani ning ilmselt jääbki meeldima asjade silditamine, on olnud isegi õpetlasi, kes arvasid, et taoline sidistamine ning asjade mõtestamine ongi inimese tegelik ja tõeline eesmärk. Suure Prantsuse revolutsiooniga tuli nimetus keskaeg ajastule, mis juba 200 aastat tagasi lõppes. 19. sajandi tehnika ja teaduse arenguga kaasnes industriaalühiskonna nimetus. Peale Teist maailmasõda tunti, et tööstusaeg on läbi, kuid uuele ei osatud veel nime anda, sestsaadik olemegi elanud post-industriaalses ühiskonnas. Prausti poolt kirjapandud ning maailmakuulsaks tehtud viis infoühiskonna tunnust on need, mille alusel täna ühe või teise riigi infoühiskonnas olemist või mitte olemist mõõdetakse. Hakkamata neid siinkohal üle kordama, väidan, et mitte ükski riik veel vähem siis maailm või mõni kultuuriruum tervikuna ei vasta kõigile viiele tunnusele täielikult. Kui aus olla siis vaevalt, et vähemalt ükski neist terviklikult täidetud on.
Kuid sellegi poolest räägitakse infoühiskonnast ja selle poole liikumisest ning Eestil on isegi riiklikul tasandil vastu võetud arengukava. Isegi kui me ei elagi veel infoühiskonnas, siis liigume edasi siiski ja küsimus „kuhu?“ on jätkuvalt õhus. Ajaloo korduva loomuse kohta on öeldud ning jäädakse ütlema (sest see käib tema korduva loomu juurde) erinevat tabavaid aforisme (näiteks ameerika tuntud teletegija Ted Turner „History keeps repeating itself. That's the only thing wrong with it.“) ja tõenäoliselt on neil kõigil rohkem või vähem õigus. Seega ehk tuleks meil otsida vastust küsimusele „kuhu edasi?“ minevikust. Juureldes ja arutledes selle üle, mis on olnud, suudame ehk luua selge visiooni sellest, mis võiks tulevikus juhtuda ning kuhu suunas peaksime püüdlema.
Kuid palju olulisem küsimus kui „kuhu?“ on minu seisukohalt küsimus „miks?“. Esiteks miks ma peaksin üldse mingi suuna võtma, miks peaksin ma mingi sihi poole püüdlema. Teiseks miks ma peaksin üldse olema huvitatud muretsema asjade pärast, mis tulevad pikka aega peale minu surma? Mõeldes suurel skaalal ja võttes homo sapiensi kui liigi eksisteerimisaja võrdseks ühe päevaga, oleks keskmine inimese eluiga kolm minutit. Mõelge nüüd ise, kui teie eluiga oleks vaid kolm minutit, kas te siis vaevuksite mõtlema sellele, mis saab tunni pärast või te mõtleks sellele, kuidas oma kolm minutit võimalikult mugavalt läbi saata. Ärge tulge mulle siinkohal rääkima mingist kohustusest tulevaste põlvede ees. Mida nemad kunagi minu heaks on teinud? Aga minu heaks tehti minevikus ja nüüd on minu kord võlga tasuda? Kui nii siis ma parem tasuks oma võlga neile, kes tegid, mitte neile, kelle vanemad pole veel sündinudki. Pealegi kas ma palusin midagi enda heaks teha?
Tulevik ning sellega kaasnevad muutused või vastupidi muutuste puudumine tuleb ise, seda pole vaja ning ei tohigi forsseerida ja kunstlikult tekitada. Praegu laialt levinud demokraatlik riigivorm on ilmselt kõige produktiivsem ja parem, mis inimene on seni välja mõelnud, kuid see ei tähenda, et kui keegi oleks püüdnud samu põhimõtteid Karl Suure riigis sisse viia, oleks Frangi riigist saanud valgustav ja teed rajav ühiskond kogu ülejäänud maailmale ja kogu „pime keskaeg“ oleks jäänud olemata. Tolle aja inimesed polnud selleks veel valmis, seega nad ka ei tulnud selliste põhimõtete peale ja realiseerisid rahus monarhiat ja orjandust, mis tundusid tol ajal täiesti loomulike praktikatena.
Kui võtta taas kord ette Prausti viis infoühiskonna tunnust ning need täpipealt praeguses maailmas ellu viia, siis leiduks ilmselt vähe inimesi, kui üldse, kes arvaksid, et sealt on veel kuhugi edasi minna. Et nüüd olemegi saavutanud oma arengu tipu ning miljoniaastane õitsengu ja rahu aeg on sündinud. Seda kuni järgmine geniaalne hull diktaator või majanduskrahh maailma asjade seisu peapeale pööraks ning hoopis järgmisele olukorrale teed annaks. Iga ajastu inimesed arvavad, et nad on viimased ja et edasi polegi suurt enam areneda. Kuid see on täna, oodake homseni ja siis näete, mida ma mõtlen.
järelsõnaks: tänaseks on kirjas "ametlik" tulemus 76 punkti, mis tundub üsna mõistlik sellise teksti eest.
[ 1 ütlemine ] ( 362 klikki ) | püsilink Jaga
