Läksin Istanbuli suvekooli ning kuna tänane õhtu on mul natukene vabam, siis mõtlesin et peaksin sündmuste raporteerimisega algust tegema, sest muidu võib minna nagu Bukaresti konverentsiga.

Esimene asi on see, et keegi kaotas mu koti ära. Ehk et Istanbulis seda lindi peal ei olnud. Alguses spekuleeriti, et äkki jäi Riiga ja tuleb järgmise lennuga, kuid nii ei läinud. Väidetavalt saadeti raporti info kõigisse lennujaamadesse, kus ma olin ning siiani pole midagi kuulda olnud. Kuigi riietest ja hügieenitarvetest ilma jäämine on tüütu, siis on need kergesti asendatavad, palju rohkem on mul kahju seljakotist endast (uus samasugune on poes 125€) ning raamatust "A Theory of Justice", millesse olin tublisti kommentaare ja märkuseid teinud. Aga edaspidiseks võtan teadmiseks, et võimalusel pakin alati mingeid riide asju käsipagasisse.

Lennujaamast linna jõudes võtsin takso. Näitan juhile aadressi ja küsin, et kas ta teab kus see on, too vastab, et teab küll. Poole sõidu pealt selgub, et ta tegelikult tahtis öelda "Ma tean, mis suunas tuleb sõita ja poole peal küsin teiste taksojuhtide käest." Aga jõudsime edukalt kohale.

Istanbulist üldiselt rääkides, siis kõik on siin lõunamaiselt segamini ja veniv. Kui esimest korda oma pagasi asjus helistasin, siis ei võtnud keegi vastu ning automaatvastaja oli täis, mille peale üks kohalik ütles "Täiesti tavaline." Üks suvekooli korraldajatest ütles, et saadaksin e-kirja, mille peale kohalik ütles, et pole mõtet "Seda ei loe niikuinii keegi." Lisaks muidugi see, et inglise keelt eriti ei räägi keegi, seda siis väljas pool ülikooli.

Tänavatel on üksjagu hulkuvaid koeri, kindlasti mitte nii palju kui Bukarestis, aga siiski täitsa märgatav arv. Lisaks on umbes sama palju kasse. Mõlemaid elutseb ka ülikoolilinnakus, kus neile süüa ja juua antakse, kuuldavasti pole üldsegi ebatavaline et mõni kass seminariruumis laua peal magab.

Muidugi on siin päeval talumatult kuum. Aga kui nentisin, et vähemalt pole sääski, siis öeldi mulle, et linnas viiakse läbi suuremahulist sääsetõrjet: autod sõidavad mööda linna ja pritsivad mürki.

Meeldivatest asjadest rääkides, siis on paljudes toitlustus kohtades tee tasuta, mis on eriti hea arvestades, et mul on kurk veidi haige.

Suvekoolist endast on hetkel veel vara rääkida, sest esimene sisuline päev oli alles täna ja esimene kolmandik oli sissejuhatus. Põhiliselt panin tähele seda, et osavõtjate tase on üsna vist kesine, sest neist kes sõna võtsid, et tundunud keegi oluliselt nutikam ja targem kui mina. Võrdluseks näiteks eelmise aasta suvekool Budapestis, kus oli väga palju selliseid inimesi, kelle kõrval end võrdsena ei tundnud.

Sisulise poole pealt tõotab tullaa huvitav: vaatleme kõrgliberalismi (high liberalism) ja neoklassikalise liberalismi debatti, autonoomiat ja moraalset vastutust ning natukene demokraatlike protseduure ekstremistidega seoses.