Õpetaja ütleb reedel oma klassile, et järgmisel nädalal tuleb üllatus kontrolltöö, kuid ta ei ütle, mis päeval see tuleb. Klassis käib üks õpilane, kes on väikse filosoofia huviga, ning ta arutleb oma ette: kui neljapäeval pole kontrolltööd olnud, siis ma tean, et see peab tulema reedel, aga siis poleks see enam üllatus, järelikult see ei saa olla reedel. Aga samas kui kolmapäeval pole kontrolltööd olnud, siis ma tean, et see peab tulema neljapäeval, aga siis poleks see enam üllatus, järelikult see ei saa olla neljapäeval... Selliselt arutledes jõuab õpilane järeldusele, et järgmisel nädalal ei saa üllatus kontrolltööd üldse ollagi.

Saade Tõehetk kestab ühe tunni (miinus reklaam), kuna me teame, et saate lõpuks saab mängija mingi rahahulga kätte. Lisaks me teame, et saade ei lõppe enne kui tund on otsas. Seega saab selle põhjal kui kaugele on mängija jõudnud mingiks hetkeks, kui palju niisama loba saates aetakse jne. põhjal ennustada kui kaugele mängija jõuab.

Märtsis sai tehtud ülevaade Filosoofiateaduskonna TÜÜE kandidaatidest. Tulemused on ammu teada ja uus koosseis käis juba aprilli alguses koos. Kuid siinkohal oleks ehk passlik teha väike pilguheit tulemustele.

TÜÜE häälekandja Tartu tudeng annab teada, et valimistel osales 3634 inimest ehk napilt 22% hääleõiguslikest (võrdluseks: eelmistel Euroopa Parlamendi valimistel osales 27% hääleõiguslikest). Kuid madala osavõtu juures huvitab mind hoopiski rohkem see, milline on valituks osutunute tegelik toetus. Mis moodi võrrelda Hanna-Roosi Karro 30 häält ja Martin Tuule 113 häält?

Eeldusel, et minu andmed eri teaduskondades õppivate tudengite kohta on õiged, siis oli Karro toetus 11,9% ja Tuule oma 6%. Seda siis sellepärast, et Usuteaduskond on pea neli korda väiksem kui Loodus- ja tehnoloogia teaduskond. Muide üldise trendina võib ära märkida, et üle 10% toetus on vaid(?) 7 TÜÜE liikmel 31st, seal juures 6 neist inimestest tulevad väga väikestest teaduskondadest. Enamiku valituks osutunute toetus on 3-6%.

Jällegi võrdluses eelnimetatud Euroopa Parlamendi valimistega oli väikseim parteiline toetus 10,5%, samas kandidaatide tasemel vaadatuna oli valituks osutunute toetus võrreldav TÜÜEsse valituks osutunute omaga. Aga TÜÜE pole Euroopa Parlament ja vastupidi, seega seda võrdlust väga tõsiselt võtta ei saa. Kuid numbreid võiks pidada silmas, kui TÜÜE liikmed tudengite nimel räägivad.

* * *

Aga ega sellest veel ei piisa - lisaks on veel TÜÜEle esimehe valimisest tehtud eraldi suur üritus, millele eelnevat debatti isegi internetis ülekantakse.

Alo Lõokese kohta midagi eriti öelda ei oska - väljareklaamitud Orkuti profiili järgi paistab tõsine spordimees olevat. Samas Meelis Kaldalu puhul on rohkem infot: esmalt on Tartu tudengi blogis lugeda tema platvorm, lisaks kirjutas ta filosoofia osakonna listi kirja, milles püüdis maha pesta tema pihta visatud muda teemal ebakohane video.

Platvormi kohta nii palju, et seal on üks jagu küsitavusi ning kohti, mis vajaksid täiendusi. Teaduse populariseerimise toimkonna käivitamine on kindlasti hea mõte, aga kas minut.ee on parim võimalik partner? Uus teenus kõik TÜÜE uudised emailile on kindlasti hea, aga vahest võiks ka RSSi saada?

Samas on mõned põhimõttelisemalt problemaatilised kohad. Esiteks "Armee- ja/või õppemaksu/-laenuvabastus Noored Kooli! programmi läbinutele!" ning teiseks "TÜÜE õppematerjalide ja üliõpilastööde avalik depositoorium konspektide, audio- ja videosalvestustega." Ajateenistus ei ole pangalaen, millest lihtsalt nii sama inimesi vabastada! Teine ettepanek omab ohtu muutumaks koguks, mis soodustab tudengite laiskust ning motivatsiooni puudust.

Olgugi et mulle meeldib ennast apoliitilisena määratleda ning päevapoliitikast hoian oma nina üsna puhta ja päris mitmel juhul kui olukord on juba kriitiline tundub, mulle et parim reaktsioon oleks mitte reageerida (mõtle sigadega maadlemine ja mudaseks saamine). Siis olen juba mõnd aga mõlgutanud mõtteid peagi toimuvate valimiste suhtes. Ilma igasuguse eelistuste järjekorrata:

Keskerakonna "Kas usud veel ikka Ansipit?" kampaania on lihtsalt rumal, küündimatu ja ebaprofessionaalne (ja pealegi millel põhinevad väited, et RE ideed kuuluvad ajaloo prügikasti?!). "Aga nemad on veel hullemad" suhtumine ei vii kuhugi ning on tegelikult üsna sisutühi, paraku peab tunnistama, et Eestis on see vist üsna efektiivne.

Reformierakond on kampaania raames piirdunud küll enda kiitmisega, aga mitte kuigivõrd hästi - Siim Kallas võib küll olla tipp ELi poliitik, aga tema ei kandideeri, sama käib ka Toomas Savi kohta. Seega jutt euroopa tasemel meeskonnast on totakas, kuna ei kandideeri ühtki inimest, kellel oleks otsest ELi institutsioonis töötamise kogemust. Lisaks veel tõsiasi, et ELi parlamendis peaks ikkagi Euroopa, mitte Eesti asja ajama (sama käib ka Savisaare sõnavõtu kohta tegelikult).

IRLi kohta võiks halvasti öelda seda, et midagi pole halvasti öelda - puudub mingi kampaania, mis oleks minuni jõudnud ja mida saaks kritiseerida (iseasi, kas see ka tegelikult halb on). Ning see pisuke, mida olen-kuulnud-näinud, on kas poliitikaga vähe seotud (jällegi pole kindel kas see tegelikult halb on). Nende valimisloosungi "Õiged otsused raskel ajal!" tegid sotsid kiirelt täiesti nulliks, tulles välja omalt poolt "Õiged otsused igal ajal!" ütlemisega.

Sotsidega on olukord veelgi kehvem - võiks oodada, et nad oma eelmist võitu kuidagi praegu ära kasutavad, aga neist pole ma tõesti mitte midagi kuulnud-lugenud.

Rahvaliidul on vähemalt kandidaat, kellega on isiklik (olgugi et piiratud) kokkupuude (sama käib tegelikult IRLi kohta). Kas see saab neile kasuks või kahjuks pole veel kindel.

järelsõnaks: avastasin, et TÜÜE blogi on mind linkima asunud ning samuti avastasin, et sealgi mingid valimised käimas. Peaks siis sinna kah oma pilgu heitma.

Igasti linkide jagamiseks ja muuks selliseks on Facebook blogist nii palju parem, et siia pole midagi pikka aega jõudnud.

Natukene veel ja siis siristan kõigi teistega koos ja igasugune pikem jutt jääbki unustuse hõlma, sest tegelikult ka - kes viitsiks kahe lause jaoks tervet postitust teha.

Homme pidi EFAK2009 kava avalikuks tehtama, siis peaks teada saama, kas neile minu teesid sobisid ja kas peaks hakkama oma ettekannet ette valmistama (mis mingil veidral põhjusel sel aastal vaid 15 minutit pikk tohib olla).

On vist üsna levinud arusaam, et filosoofia tegemine (ja eriti akadeemilise filosoofia tegemine) on midagi väga tõsist, elukauget ja tavainimesega väga nõrgalt seotut. Või vähemalt midagi sellist. Alljärgnevalt neli filosoofia CFP'd, mis peaksid seda arusaama veidi leevendama.

Alice imedemaal ja filosoofia - Üleskutse kirjutada artikleid, mis avaksid raamatu Alice imedemaal filosoofilisi aspekte (on toodud ka mõned näited).

Stephen Kingi The Dark Tower ja filosoofia - sama, mis eelmine ainult et teisel teemal.

Ämblikmees ja filosoofia - ja veel kolmaski.

Philosophy of computer games - Norras toimub augustis konverents, kus siis teemaks arvutimängud (fiktsionaalsus, nende defineerimine, eetilised ja poliitilised teemad, jne.)