Nädal tagasi valminud jutuke norra filosoofi Arne Naessi süvaökoloogia kohta oli ju akadeemilisele tööle vastavalt piiridesse surutud. Seega kõigest, millest oleks ehk tahtnud, ei saanudki kirjutada. Üksjagu üsna seosetuid ja üksikuid mõttejuppe jäi kah välja.

Algatuseks muidugi see, mida korra juba mainisin, et kui Naess tahab Maa elanikkonna arvu vähendada ning seda siis ühtlasena hoida, ei piisa suure tõenäosusega ainult sündimist reguleeriv seadusandlus, mis lisaks üsna leebe.

Vaid on vaja sätestada ka maksimaalne eluiga, sest pidevalt kasvav eluiga ning vähene sündivus viib rahvastiku vananemiseni ning see omakord võib viia ettearvamatute tagajärgedeni. Kui hetkeks matemaatika poole pöörduda, siis tundub mulle, et parem elagu 10 miljonit inimest igaüks 60 aastat, kui 6,6 miljonit inimest igaüks 90 aastat.

Teiseks tahaks Naess pöörduda tagasi loodusesse, kuna praegune moderne ühiskond on näidanud end loodusele äärmisel kahjulikuna, siis tuleks sellest Naessi arvates täielikult loobuda. Kuid siinkohal tunduvad Bookchini ideed palju mõistlikumad - kui miski (antud juhul inimühiskond) ei tööta, ei tähenda see, et peaksime selle prügikasti viskama, võib proovida ka ümber ehitamist.

Ses mõttes, et me võime ju oma kahandatud numbritega tagasi loodusesse mina praegusest ühiskonnast loobuda, aga ilma muutusetta mõtlemises teeksime samamoodi kahju edasi. Erinevus oleks vaid selles, et meid oleks vähem ning meil oleksid kehvemad vahendid.

Kolmas punkt, mis mind süvaökoloogia rakendamise juures häirima hakkas, oli soov korraldada elamine ümber bioregioonide alusel. Mõte võib olla ju üllas, aga sisuliselt suuremat osa praeguseid rahvusriike täielikult ümber joonistama hakata ja seda täiesti uutel alustel on rohkem kui sinisilmne.

Ning viimaks tahaks kiirelt puudutada kogu kursuse jooksul kõvasti vatti saanud ning igal pool kirjanduses kritiseeritud antropotsentrismi teemat. Võttes eelduseks et igasugune väärtushinnang on antropomorfne - see tähendab siis inimene omistab näiteks mäele või jõele mingi väärtuse, aga see väärtus on inimkategooriates ning ainult inimeste poolt antav ja tajutav, ükski teine liik ei omista ega tunnista mingeid väärtusi mägedel ja jõgedel - siis ainus viis reaalselt keskkonna kriisi lahendada on nimme antropotsentriliselt.

Miks ma peaksin hoidma loodust? Sest selle hoidmine on kasulik mulle! Miks ma peaksin suhtuma hoolivalt põllumaasse? Sest ma tahan sealt ka järgmine aasta saaki saada! Miks ma ei peaks kõiki vihmamesti maha võtma? Sest ma tahan ka tulevikus head puitu saada jne. Olgugi, et see võib mõne arvates liikuda moraalselt hallis alas, siis leian, et see on ainus tegelikkuses toimiv ning potentsiaalselt väga laialdast kandepinda omav vaade.

Inimesed ei ole huvitatud muutmast oma elukombeid, sest kellelgi teisel on nii parem. Küll aga võiksid nad olla huviatud muutma oma elukombeid, et neil jätkuvalt oleks parem.

Tänase päeva õppetund: sooja suvevihma vallandudes on särgi ära võtmine jätkuvalt täiesti toitev strateegia, sest särk jääb sedasi ju kuivaks.

Kuid paljastatud ülakehaga pole sa teiste inimeste arvates eriti tõsiselt võetav, kui püüad neile seletada kuidas pragmatistid (Dewey ja Rorty nt) metafüüsikat ületasid ning juurdled kas valgustusfilosoofia instrumentaalne loodusekäsitlus oli metafüüsiline või eetiline osa nende mõtlemisest.

* * *
Selle tööotsaga on nüüdseks kõik - olematud karjäärivõimalused ning ebaregulaarsed tööajad said otsustavaks. Samas teenistus oli isenesest hea ning tasuta keelepraktika kulub ära. Pole hullu, sest kohe tuli üks teine töö asemele, mis oluliselt perspektiivikam ja hingelähedasem ning keelepraktika võimalus jäi alles.

* * *
Lingid välja lehele lisasin juba mõnd aega tagasi mõned erialased lingid. Suurem osa on huvitavad ilmselt vaid eriala inimestele. Kuid mängud, testid ja muu sihuke, mis avanevad siit pakuvad ilmselt kõigile, kes vähegi viitsivad süveneda.

No küll on raske, eks?

Eile viisin läbi oma esimese eksami [mitte üksi siiski]. Päris palju noori oli tulnud eetika aluste eksamit tegema.

NB!: Eile nägin esimest korda veel kedagi kandmas Ajaveebi rohelist pusa [väljaspool toda pidu siis]. Heledapäine neiu tuli mulle Tiigi ja Pepleri nurga peal vastu, aga ära ma teda küll ei tundnud. Huvitav, kes ta oli?

Aasta ja kümme kuud kinnisena seisnud Fanta pudel

Kunagi 2005 suvel kui esimest korda siia Raatuse ühika tuppa tulime unustas Heiko oma pooliku Fanta pudeli riiuli peale. Kui me selle avastasime oli jook juba omandanud kahtlaseid kvaliteete (sete põhjas, veider ebaühlane värv etc.). Otsustasime siis jätta selle nii kauaks kinnisena riiuli peale kuni välja kolime.

Eile seoses kursaõe Kerli sünnipäevaga mõtlesime aga selle hoopis edasi kinida. Ühtlasi sai minu jaoks avatud ka õlle hooaeg.

Nagu juba lugeda võis ei ole veel õnnestunud uut elamist leida. Hetkel olen oma usu pannud homsesse kohtumisse. Õnneks on mul semestrilõpu ja kahe töökoha vahelt täpselt nii palju vaba aega ja tahtmist et uue elamise otsimisega tegeleda.

Aga ei et midagi lugeda ka oleks, siis annan mõned lõigud oma äsja esitatud esseest, kus püüdsin näidata, et norra filosoofi Arne Naessi loodud süvaökoloogia on filosoofiliselt ebapädev.

/.../
The third point which is: "Humans have no right to reduce this richness and diversity except to satisfy vital needs" (Næss 1986/1998: 264) is most problematic because of the vagueness of the term "vital need" and Næss admits that. He writes that differences in climate and societies must be taken to account (Næss 1986/1998: 265) but without having the same ultimate premises which are based on his intuition or "inner voice" (Fox 1984: 256) the actual definition of "vital needs" what you need to take some action is still debatable. Not to mention that you could say that Næss goes a bit soft here and allows overstepping the first and second points since things which have intrinsic value should not be allowed to be used instrumentally.

/.../
At this point a lot of critique creeps in: first Næss is been accused of eclecticism and trying to combine that which can't be combined (Buddhism, Christianity, various philosophies etc.) and thus losing cohesion (Mathews 2003: 224). Second different intuitions and ultimate premises (level one in Næss's terms) might not and I would argue that mostly will not produce the same principles towards nature on the second level, at least not in the sense that Næss would want in order to call them deep ecologists. The same multiplicity of base beliefs is advocated by Fox (Fox 1984: 252). It has been suggested (Mathews 2003: 224) and also admitted by Næss that this is with the intention of getting as wide support base for deep ecology as possible (Næss 1986/1998: 264). Sacrificing argumentative strength for popularity is quite questionable move.

/.../
Secondly, critics (Bookchin 1987) and also deep ecologists themselves have noted the close relation to religion (Næss 1986/1998: 264) and mysticism (Fox 1984: 255). So it might be argued that asking philosophical strength from deep ecology is asking too much from it and that like most religions it is based on faith and intuition rather then argumentation and proofs. In fact Næss points out that deep ecology isn't even meant to be a philosophy in any proper academic sense and most of its supporters aren't even very philosophically educated (Næss 1986/1998: 266, 269). Demanding philosophical satisfaction from something that isn’t philosophy might be a bit over the edge.

Allikad:
Bookchin, Murray 1987. Social Ecology versus Deep Ecology: A Challenge for the Ecology Movement; http://dwardmac.pitzer.edu/anarchist_Ar ... epeco.html (22.05.2007)

Fox, Warwick 1984. Deep Ecology: A New Philosophy of our Time? – Environmental Ethics: An Anthology. Edited by Andrew Light, Holmes Rolston III. Oxford: Blackwell, 2003. pp. 252–261.

Mathews, Freya 2003. Deep Ecology – A Companion to Environmental Philosophy. Edited by Dale Jamieson. Oxford: Blackwell 2003. pp. 218–232.

Næss, Arne 1986/1998. The Deep Ecological Movement: Some Philosophical Aspects – Enviromental Ethics: An Anthology. Edited by Andrew Light, Holmes Rolston III. Oxford: Blackwell, 2003. pp. 262–274.