Järg esimese ja teise päeva kokkuvõttele, mis jätkuvalt on vaid hunnik märkmeid ja mitte midagi enamat.

Anto Unt
Mittproblemaatiline - näited, mida ei olda kohustatud omaks võtma. Davidsoni anomaalne monism - maailmas on vaid füüsilised asjad, aga mõndasid asju ei saa füüsikaliste seaduste abil taandada. Kaasumine A mõisted kaasub B mõistetega, kui ei saa erineda A omaduste pooltest kui ei erine B omaduste poolest. Kõik omadused on dispotsioonilised - vahekorras mingi muuga. Loomulik keel: semantika ei kaasu süntaksiga, aga pole ka taandumist. Formaalses keeles: on mõlemad, semantika tuleb süntaksist. Aja A-seeriate ja B-seeriate mitte kaasumine. Hinnanguline ja kirjeldav väide ei kaasu.

Bruno Mölder
Kui teadvus seletada füüsikaliselt tekib lünk - kõik füüsikalised omadused on olemas, aga teadvust pole. Zombi argument, füüsiliselt identne aga teadsvust pole; Mary, teab füüsilisi fakte värvitaju kohta, aga pole näinud. Episteemiline lünk: füüsilised tõed ei implitseerdi fenomenilisi tõdesi (me ei tea kas tingib). Jackson järeldas sellest ontoloogilise lünga (ei tingi üldse). A-tüüp (pole kummatki), B-tüüpi (episteemiline lünk) ja C-tüüp (on lünk aga saab seda ületada). Seletuslik lünk kui ühest ei tulene, siis kuidas seletame. Fenomenilised mõisted, erilised mõisted, mis pole teistega seotud, seega ei saa tuletada. Kogemus on peenekoelisem kui ükskõik mis kirjeldus sellest, sealt tulebki seletuslik lünk, sest midagi jääb alati nagu puudu. Miks tekib lünga intuitsioon/illusioon - seletades ära miks seletus teadvuse kohta ei tundu meile usutav. Kvalitatiivne lünk - fenomenilised mõisted pole piisavalt peenekoelised. Kogemus on oma loomult mittekeeleline, sõnulseletamatu, seega ei saa seda sõnadega seletada. Kokkupõrge: kaht tüüpi arusaamad sama objekti kohta mis on vastuolus - mis vahekorras nad on, kas neid saab leppitada etc. Isegi kui lüngad on täidetud siis kokkupõrked jäävad.

Gea Kõverjalg
Intuitsioonidele vastamine on tõele vastamise kriteeriumiks. Intuitsioone saab mõjutada näitede järjekorraga, ruumi tingimuste etc. Konrbliht: intuitsioonid on kasutatavd ainult alguses, hiljem tulevad empriilised katsed asemele. Williamson: intuitsioonide kasutamine on igapäevane võime teha otsustada.

Jaan Kangilaski
Propositsioon on 'see mida me ütleme' 'lause sisu'. Mitte-keelelised entiteedid, miski mis on keele väljendite sees/taga/etc. Propositsioonid ei ole samatähenduslike lausete klassid, ei ole ka võimalike maailmade klassid, kus 'lumi on valge' ja kus seda pole. Propositsioonidel on teatud struktuur, mis on sarnane selle lause struktuuriga. Mis on need osad? Frege vs. Russell: Sinn ja Beutung, Frege järgi mõte (propsitsioon) koosnevad tähendustest nime Mount Blanc ja predikaadi 'on üle 4000m kõrge' tähendusest. Russell propositsioon koosneb sellest mäest ja tema omadusest. Propositisoon on see mida me ütleme, osalause ja sellel on tõeväärtus. Modaalne argument ja indeksiaalide argument. Tühjade nimede probleem - seega Russelli lähenemine ei tööta; ja samatähenduslike terminte kasutamine - samuti ei tööta.

Maris Laanpere
Oli aeg mil jumalal nime veel polnud ja tuleb aeg, mil tal seda enam pole.

Jaan Pärnamäe
Kirkegardi tõlkimine. Jms

Margus Ott
Keerustumine.

Indrek Reiland
Normatiivsete omadustele on kõigile ühine olla normatiivne, teise astme omadus. Kõik normatiivsed omadused saab redutseerida mitte-normatiivsetele omadustele. Kolm strateegiat, vaid viimane töötab - redutseerida kõik normatiivsed omadused ühele normatiivsele omadusele ja see omakorda mitte-normatiivsele omadusele. Alus redutseerub soovidele, uskumustele ja kaasaaitamisele.

Viimases istungis esinesin ise, mis tõttu märkmeid ei teinud.

Järg esimese ja eelmäng kolmanda päeva kokkuvõttele, mis jätkuvalt on vaid hunnik märkmeid ja mitte midagi enamat.

Rein Vihalemm
"Everything Must Go". Metafüüsika teadusfilosoofia siseselt on lõppenuks kuulutatud, autorid leiavad, et analüütilises filosoofias on see taaselustunud. Autorite sihiks on rangelt naturaliseeritud metafüüsikat - fundamentaalfüüsikal põhinev. Konstruktiivne realism on mõttekam arendada. Mis on teadusfilosoofia eesmärk - kas teaduse arendamine või filosoofia arendamine? Kas naturaliseerimine tähendab seda, et saada teaduses hakkama "filosofoiliste" probleemidega (tema eelistab seda), aga võib ka olla, et selgelt eristada, millised on need probleemid, millega teadus peaks tegelema. Tahtmatu natuurfilosoofiasse langemine. Meta-metafüüsika - selle võimalikkus teaduse baasil. Autorite metafüüsika mõistmine on üsna omapärane.

Leo Näppinen
Keerukus on ise organiseeruvate süsteemide omadus; Kõik loomulik ajaloolissüteemid on keerukad (?). Morion: Elusolendid on masinad aga mitte tavalised masinad vaid keerukad masinad. Elus masin liigub surma poole (tavaline masin kulumise) aga alles peale arengut ning ta on võimeline taastuv. Näppine: nii ei ole. Mikulecky: kogu maailm on keeruline. Teaduse loomus tõstab seega probleemi, keerukus on Newtonliku paradigma läbikukkumine püüdluses olla üldine. [Tsitaadid paberilt]. [Loeb paberilt liiga kiirest maha]

Peeter Müürsepp
"See oli eelmisel aastal" Matemaatika olemus: teadmine, teadus, teaduskeel (mitte-loomulik keel); klassikaline teadus, mitte-klaasikaline teadus ja post-mitte-klassikaline teadus. Matemaatika ja empiirilise teaduse vahekord - [tsitaat abtraktist]. Matemaatiline reaalsus on olemas, füüsiline reaalsus olemasolu on kaheldav, mis siis on matemaatilis-füüsilise reaalsuse staatus - pütagoralse jaoks pole küsimust. Matemaatilised sümeetirad 987 x 9 + 5 = 8888 aga mida see ütleb füüsilise maailma kohta? Tähestik arvudesse ja siis hard work = 96% etc. Matemaatiline modelleerimine.

Mario Rosentau
Ülaltvaate punkt. Kehtib episteemilistes situatsioonides (mitte kõikjal), näiteks kohtumõistmine: iga tõendamisteooria peab suutma näidata mis seal toimub; lisaks seal ei saa tegeleda pseudoprobleemidage. Informaalses loogikas argument on argumentatiivse otstarbega ja sellel on struktuur (ja efektiivsus). Suur ja väike argument, ühed on teise sees. Argumendi struur: eeldused; järeldusotsustus; lisaks on seos eelduste ja järelduste vahel (deduktiivne, induktiivne, analoogia jne.). Funktsioon on samuti vajalik (miks seda vaja on). Valet argumenti pole olemas, on aga olemas lubatud ja lubamatud või nõrgad ja tugevad. Tugev: eeldused on korrektsed, seos peab olema kindel ja eeldused moodustavad küllaldase aluse. Kohtus on kaht tüüpi argumendid: tõendi- ja normiargumendid. Tõend üksi pole eeldus, sinna käivad juurde otsustused, mis teevad sellest eelduse/tõendi. Objektiivsus on maailma mõistimise omadus, mitte maailma omadus; seos vaatluse ja uskumuse vahel on keeruline.

Margus Mägi
Sokratese süüdimõistmine. Esimeste süüdistuse puhul näitab, et need on alusetud - ei vasta tegelikkusele; teised on põhjendamatud - ei ole loogiliselt põhjendatud. Süüdistuse aluseks on filosoofia mitte mõistmine, mida filosoof teeb kui ta teeb filosoofiat. "Igasugune tarkus on inimlik tarkus. Inimene saab olla kindel, vaid selles, et ta arvab, et ta on tark". Sokraatiline teadmine oma teadmise osas. Filosoof ei saa üksi hakkama, pöördub teiste inimeste poole, leidmaks kedagi, kes on targem. Parem olla teadlik oma teadmatusest kui olla teadja, kes ei tea, et ta teab. Surma küsimust kõige olulisemaks pidamist on mitte mõista inimese loomust. Surm tühistab inimese teadmise. Kaks järldust: kui filosoof suhtleb rahvaga, keerab ta ette oma inimliku külje; kui filosoof vestleb üksik isikuga siis pöörab ta ette oma mõistusliku poole.

Riin Sirkel
Tavaks on rääkida Aritotelesest ja nii ka seekord. Universaal ei ole parim võimalik vaste tema uuritavale kreekakeelsesele mõistele. Erinevalt Platonist on Aritoteles seisukohal, et universaalid sõltuvad üksikasjadest. Kui poleks esmaseid substantse, siis poleks olemas midagi muud; kui poleks üksikuid inimesi, siis poleks liiki inimene. Kas see tähendab, et üksikasjad saavad olla ilma universaalitetta? See peaks tähendama, et nende suhe liikide ja sugudega on asümeetriline. See pole ilmselge, et üksikasjad on ontoloogiliselt fundamentaalsed. Kaht sorti universaalid: inimene (sood ja liigid) vs. valge (omadused). Sokrates saab olla Sokrates olenmata kas ta istub või on kahvatu; aga ta ei saa olla Sokrates, kui ta pole Sokrates (liik ja sugu). Liigid ja sood peavad olema kindlad ja kõigil olema - muidu saaks Sokrates olla inimene täna ja hobune homme. Üksikasi on alati mingisugune, ei saa olla universaalita. Kas Aristoteles on nüüd platonist?! Ta võrdsustab üksikasjad ja universaalid, mõlemad vajavad teineteist. "See, miski" partikulariseeritud universaalid / universialiseeritud partikulaarid, üht ei saa teisest eristada.

Triin Kallas
Platooniline armastus (tavatähendus) ja Platonlik armastus (teine tähendus). Mis on selle eristuse tekkelugu. 15. saj Itaalia on Platoni taasavastamine. Sokraatiline armastus - huvi noorte meeste vastu ja Platonlik armastus - ???. Platoni "Pidusöök".

Roomet Jakapi
Põhiküsimus uuritavast perioodist - kas hing on immateriaalne substants? Ühendab endas metafüüsikat-vaimufilosoofiat-psühholoogiat, samas teisest otsast esoteertika-muinasjutulisus. Heny More: teoloogia, nõidus jne. Positsioneerib end Descaresti ja Hobbesi vahele - kõigil substantsidel on ulatuvus, see on nii mateerial ja vaimul. Jumala ulatavus on lõpmatu; mateeria ei ole aga lõpmatu. Kõik üksikud vaimud ja kehad paiknevad Jumala sees. More on atomist. Kuidas eristada vaimu ja keha, kui mõlemal on ulatuvus. Mateeria - tegelik jagatavus ja läbistamatus. Probleem: mateeria on jagatav kuni aatomiteni, mis pole ise enam jagatavad - seega üksik aatom on vaim? Vaim - tegelikult jagamatu ja läbistatav-läbistav. Kolme sorti kehad, milles vaimud võivad olla - maised, õhulised ja eeterlikud. Kui inimene sureb, siis vaim võtab kaasa vajaliku hulga asju ajust ning siis läheb õhulisse kehasse, olles koguaeg kehaga seotud.

Silver Ratassepp
Organismi mõiste - see tuleks määrata aktiivsuse järgi, mitte füüsiliste piiride alusel. 20. sajandil vältel see idee. Mis on keskkond ja mis on organism. Vajalikkus: et me teaksime, mida me uurime. Morfoloogilistes terminites ei ole piisavat selgust. Isetekkelised ja mitte-isetekkelised. Mida rohkem oskusi omandad seda omaseks väliskeskkond saab, muutuvad eluprotsessi osadeks. "Nahk kui kindel piir teadja ja teadasaadava vahel". Organism ei ela keskkonnas, vaid ta elab keskkonna abil.

Ingmar Jaska
enCYClopedia - teadmiste kogum, kõik mida inimkond argimõistuslikult teab. Kui ma joon vett klassist, siis ma tõstan selle suu juurde mitte ei kalla maha. Teadmiste baas, mis oleks õppimisvõimeline. Freimi probleemi lahendamiseks kasulik. Freimi probleem loogikas: kuidas kirjeldada mingi sündmuse tagajärgi ilma suurt hulka tagajärgi kirjeldavate valemiteta. Praktiline probleem, kui robot keerab tee tassi tagurpidi, siis ta enam ei tea kus asub tee. Epistemoloogilselt, kuidas eristada relevantseid propositsioone mitte relevantsetest. CYC lahendus, vaatleb olukorda igast võimalikust vaatepunktist ja kasutab argimõistuslikku teadmisi. Kõiki argimõistuslikke teadmisi koherentsena hoida ei saa. Õppimine lasteraamatute abil - problemaatiline "Ebatavaline asi maailmas" (Rääkivate loomade kohta). Tekstist on tal raske õppida, sest see sisaldab vaikivalt teisi argimõistuslikke teadmisi. CYC on Searli tugev TI, õigesti progammeritud arvuti ongi vaim, millel on vaimuseisundid.

Kristjan Puusild
Jooksmine - kontakt kehaga; jooksmise faasid kui etapid mõtlemises; eriline seisund, mis annab mõtlemisele teistsuguse läheneminse.

Alljärgnev on võrdlemisi vabas vormis märkmed, mis ei taotle olla mingi adekvaatne ülevaade sellest, mis tegelikult toimus. Link piltidele. Teise ja kolmanda päeva kokkuvõte.

Triin Kallas - Andis sõna edasi
Tõnu Viik - Avasõnad, teretamine, Andres Luure 50. sünnipäev
Andres Luure - Loomislugu: mõte oli, et filosoofid tuleksid ja mõtleksid, eeldus on see, et filosoofial on ühine alus, mida ta usub et on. Dispuudid jäid ära, sest leiti, et puudub piisav alus alustamiseks.

Epp Annus
Põhineb kogumikul 20. sajandi mõtte vooludel. Filosoofia laiemas kultuurilisesväljas. Kuna autorid olid filosoofid, siis jäi kultuuriväli suht kõrvale. Mis tõttu tema kirjutas sissejuhatuse. Miks rääkida mõjudest? - Luuletaja ja luule on piisav; kunstnik ja teos samamoodi. Koosolemise ruum on märksõnaks. Ajastu vaim (nt. Eesti kirjandus '60 aastatel oli eksistenstsialistlik). Kuidas me teame, mida kirjanik luges, kuidas teame tema mõjusid? Kui seda teame, siis kuidas teame kas ta sai aru, kas avaldas mõju? Arvatakse et loeti ainult kokkuvõtteid ja referaate - oldi pealiskaudsed, ei saadud korralikutl aru. Aga ei peagi saama, sest nad on kirjanikud, mitte filosoofid - püüdes filosoofiat teha kukutakse läbi, sest see pole enam kirjanduslik tekst. Mann, Levi-Strauss, Levinas, Barthes. Miks osa filosoofia saab kultuuri osaks? Haakumine kaasaegse ühiskonnaga ja tõstatatud probleemi sidusus. Tema arvates lisaks: teksti kirg, sisemine tung, teksti joovastus. Veingold ja Unt küsivad kriitilisi küsimusi - Kas need autorid on eesti keeles kätte saadaval? ning kas inimese mõju on tingimata filosoofiline?

Tõnu Viik
Milleks kultuuri fenomenoloogia hea on? Tähenduse loomeprotsessides (igapäeva elus). Kuidas see protsess toimib? Midagi üldist seotakse keele kaudu vahendatult millegi konkreetsega (mis on empiiriline). Kas neid struktuure saab ühendada või kas need on ühendatud mingiks ajastu vaimuks/semiosfääriks? Sest nad eelnevad konkreetsele teole. Neil on ajalooline iseloom - erinevad vastavalt ajastule. Seega nad on transtsendentaalsed. Ei otsita igasuguse kogemuse võimalikkuse struktuure. Husserli fenomenoloogia on mõjutav. Intentsionaalsuse mõiste.

Jüri Lipping
Avatud ja kindlustamata positsioon ja kirjutas teksti alles eile öösel. Kaks viisi mõistete üle mõtlemiseks. 'Mis on X?' küsimine on kasutu, vaid millist mõju X avaldab, millised eeldused kaasnevad Xi kasutamisega, nende areng, muutumine on oluline. Mõiste iseeneses pole seega olemas, alati on mingis seoses. Kuidas mõistetega opereerida - dialektiga abil. 1) Igale kategooriale leidub vastand kategooria, mis on tema tõeline tähendus 2) Iga kahese paari puhul on kolmas muudab nad ühilduvaks. Dialektika eesmärk ilmutada mõistete seesmine vasturääkivus ja see siis ületada/lahendada, dialektika kui redel, mida pidi filosoof üles ronib. Parallaks - vaatleja vaatepunkti mõju vaadeldava objektile - muudan vaatepunkti ja asi muutu. Nagu jänes-part. Tsiteerin tuntud raamatut - ta on minust võetud (viide Piiblile). Dialektika jaatab Descartesi printsiipi mõtlemise ja olemise vahel, parallaks aga (ei ole kindel).

Andres Luure
Aku sai tühjaks.

Esimene päev, mis sisaldas endas pea 4tunnist bussisõitu, üksjagu vihma, 4 ettekannet, mitmeid erinevaid vabas vormis arutelusid ja parasjagu õlut, on nüüd möödas. Ettekannetest sain mõned märkmed tehtud, pärast kui veidi toimetan, saab neid näidata, kuna USB-kaablit pole siis piltidega peab ootama. Seni on igati vägem olnud, sest mõtteid on saadud mitmel tasandil vahetada.

Olgugi, et teatud hilinemisega, siis kannan siiski ette: Tartus Kastani tänaval 7 joobunit (sh. 2 raskes joobes), lisaks koer ja kass (kained).

Kuna polnud varemalt pakutava muusikalise materjaliga tutvunud, siis tegin omad ennustused üsna kõhutunde järgi. Pakkusin TOP5 hulka Rootsi, Venemaa, Saksamaa, Norra ja Ukraina, paraku sinna jõudis vaid Norra (ja teisedj jäid üsna kaugele).

Muudes uudistes: olin reede õhtul Windowsi vahetamisega rutakas - mitmed asjad läksid kaduma. RSS-lugeja seaded saab taastada, lihtsalt tüütu on. Desktopil olnud dokumendid on samuti põhimõtteliselt taastatav, ainult märkmeid, uitmõteteid ja muud seesugust sisaldav dokument on igaveseks läinud (aga ega seal midagi nii olulist ka polnud).